Ants Aaman

Koitjärve kadunud koidikud

Lugu ja saatus

Raamatuga tähistame A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus”

esimese osa ilmumise sajandat aastapäeva 2026. a. oktoobris.

Koitjärvelased kuulsid Oru Antonit viiulit mängimas enamasti varahommikuti kella nelja paiku, kui mindi jõele undasid vaatama. Ta mängis viiulit alati üksi olles. Eriti meloodilised viisid hõljunud ärkavas varahommikus pärast sõpruse kujunemist Laane Leeniga.

Raamat annab teile võimaluse rännata Kuusalu valla Kursi küla Rätsepa talu peremehe ANTS AAMANIGA (1948) ringi A. H. Tammsaare kirjanduspärandi mekas – Koitjärvel. Kirjanik elas siin venna Jüri Hanseni Oru talus aastatel 1911–1919, teda kutsuti omade seas Oru Antoniks. Leiate Tammsaare raamatutest maalilise looduse ja maagilise kohavaimuga Koitjärve jälgi küllaga.

Autor räägib möödunud aegadest ja inimestest ning eesti kirjanduse kullafondi kuuluvast klassikust eriliselt soojalt, vahel ka humoorikalt. Võib-olla sobib selle raamatu lugemiseks mõni sume õhtutund, et end kujutluses leida „Paukjärve kolmekordse kaja lummuses, milles käod end oimetuks kukuvad.”

Õnnelikud ajad Eestis lõppesid, kui neljakümnendatel saabusid idanaabritest okupandid. Nõukogude võimu jõhkrustest kirjutab Ants Aaman raamatus ilmuvas näidendis „Ta ei tahtnud tappa”.

Kõige rohkem on autoril aga südamel Koitjärve kurb saatus. 1952. aastal lammutati seal 23 küla ja Tammsaare vaimupärandi mekasse rajati nõukogude sõjaväe polügoon.

Toimetaja Sirje Endre, korrektuuri lugesid Krista Parve, TarmoTilsen ja Elle Veermäe.

Kujundas Rein Seppius.